Tere! Olete jõudnud Lilleoru matkarajale. 
Liikudes looduses pidage meeles, et olete kellegi kodus. Pidage lugu looduse helidest, lärm loodusesse ei sobi. Ärge murdke oksi ja ärge korjake tundmatuid taimi.

Olge rajal tähelepanelikud, jälgige kaarti ning kaardil olevaid punkte. Ülesandeid tehes olge hoolikad ja tähelepanelikud, lugege meeskonnaga läbi ka ülesande lõpus olev info, neid teadmisi läheb teil hiljem vaja. Kui olete ülesanded hoolikalt teinud, ootab teid ülesannete lõpus üllatus. 

Head matkamist!

See mäng on loodud ELU programmi raames Tallinna Botaanikaaiale 3. kooliastme jaoks.

Kontrolli, et sul oleks mobiiltelefoni aku laetud ning võimalus kasutada internetti. Selga pane ilmale vastav riietus.
Edukat mängimist!

Veendu, et telefonil oleks aku laetud ja netilevi toetaks toimetamist!

TLÜ ELU projekti "Elu sammaldega" alamprojekti "Tõkkekivid" eesmärgiks oli lähemalt uurida võimalust panna sammal kasvama linnaruumis kasutatavatel tehiskividel. Soovime ka Teid sellel teemal hetkeks kaasa mõtlema panna.
Erineva disainiga betoonist teetõkkeid leidub linnaruumis palju. Neid kasutatakse erinevate kasutusalade piiramiseks, autode läbisõidu takistamiseks ja liiklust korraldavate märkide alustena.  
Kujutage korraks ette, et  paljud neist oleksid kaetud roheliste samblamütsidega! Tõkkekivid võiksid lisaks liikluskorraldusliku eesmärgi täitmisele olla ka linna ilmestavad disainielemendid, mis lähendaksid inimest loodusega. 
Sammalde kasutamine linnakujunduses oleks keskkonnasõbralik ja uudne lähenemisviis, mis võimaldaks ühtlasi märgata ja teadvustada ka keskkonnasaastega seonduvaid aspekte. Nimelt on erinevad samblaliigid (kokku  ca 527 liiki) raskemetallide suhtes erineva tundlikkusega. 
Märgake samblaid linnaruumis - kividel, puudel ja parkides! Mõni vapram liik suudab kasvada isegi suurte sõiduteede läheduses, mis omakorda annab lootust, et sammalde kasutamine linnaruumis on igati teostatav. Sambla tõrjumise asemel astume sammu rohelisema tuleviku suunas!

EELTEADMISEKS
Projekt tutvustab lastele lühidalt, mis on ÜRO arengueesmärgid aastaks 2030, keskendudes eriti vee säästmise ning kokkuhoiu teemadele. Antud teemakitsendus sai tehtud õpetajatele koostatud uurimuse põhjal, keskendudes õppematerjalide vajadusele.
Materjale ning teemasid, mida käsitleda, jagub rohkem kui kolmeks tunniks. Õpetaja saab siinkohal valida, milliseid punkte soovib avatusrajale lisada ning milliseid teemasid lähemalt puudutada.

RAJA ETTEVALMISTUS

Avastusraja juhendiga (LISA 1) tutvumine ja raja paika panek. 
Raja erinevad punktid on leitavad antud juhendi lisades (LISA 2), neid tuleks vastavalt asukohale kohandada, kuid ülesannete peamine sisu ja täpsed juhendid on raja ülesannetesse kopeeritavad.
NB! Kindlasti tuleks lastele anda koduseks tööks veenduda, et nende telefonide andmeside ning GPS oleksid sisse lülitatud, nende seadistuste tegemine võtab tunnist väga suure osa.
Sissejuhatavas tunnis saab õpetaja valida, kas näitab vähem videosid ja keskendub arutelule või teeb kaks sissejuhatavat tundi., et kogu materjal edasi.

SISSEJUHATAV TUND (2 x 45 min.)

Vajalikud vahendid: internetiühendusega arvuti, projektor.

Eesmärgid järgnevateks tundideks: 
õpilane on tutvunud  ÜRO säästva arengu eesmärgid aastaks 2030;
 mõistab vee olulisust inimesele ning ökosüsteemile;
tutvub erinevate probleemidega, mis raskendavad vee kättesaadavust ja puhastamist;
õpilane oskab kasutada nutiseadet hariduslikul eemärgil;
oskab kaardi järgi liikuda;
oskab teha koostööd kaaslastega;
oskab märgata inimtegevuse jälgi looduses;
teab, kust tuleb puhas joogivesi;
teab, kuidas kasutab inimene vett;
mõistab, kuidas tekib üleujutus;
teab, kui ressursimahukas on paberitootmine;
mõistab, kuidas mõjutab tema tarbimine magevee kasutamist ja saastatust;
oskab koondada ja üldistada mõtteid;
oskab siduda õpitut reaalse elu ja iskliku käitumisega.


Tunni sisu:
(Videote lingid leiad allpoolt)
Mängu sissejuhatava video vaatamine (Kristjan Jõekalda) :
 ÜRO säästva arengu eesmärkide tutvustamine (LISA 3)
Erinevate veega seotud probleemide üle arutlevad videod 
Küsimused videos kõnetatud teemade üle arutlemiseks:
Kui palju magevett on planeedil Maal? (Kogu maakera veest 97% on soolane ning ainult 3% on mage. Kogu magedast veest omakorda 69% on liustikud ja jää, 30% on põhjavesi ning alla 1% on jõed ja järved);
Millised raskused võivad tekkida nii väikese hulga magevee puhul inimestele? Loodusele? 
Mis on kliimasoojenemine?
Kas olete kokku puutunud üleujutustega?  
Mõtle, kus kasutatakse plastikut?
Kuidas võib sattuda mikroplastik Sinu organismi?
Milliseid vee kokkuhoiu ja puhastamisega seotud nippe Sina juba kasutad või milliseid võiks endale kohandada?

4. Nutiseadmete sobivuse ja toimimise kontroll (miinimumnõuded nutiseadmele: operatsioonisüsteem iOS (versioon 8), Android 4.4 või Windows Phone 8.1. Vajalik on vähemalt 3G internetiühendus ja töötav GPS moodul.)

5. Rühmadesse jagamine 2-4 inimest rühmas, igal rühmal 1 nutiseade.
Õpetaja võib lastele meelde tuletada, et ülesannete vastustes on oluline lapse arvamus, mitte õige või vale vastus. Tagasiside tunnis saab vastuste üle koos arutleda, tegemist ei ole võistlusega.


Tutvustavad videod, mida lastega koos vaadata, leiad siit:
www.youtube.com/c...

Enne alustamist veendu, et sinu telefoni aku on täis. Sul võib vaja minna pliiatsit ja paberit, et teha arvutusi. Ole tänaval ja sõiduteed ületades tähelepanelik.

Enne alustamist veendu, et sinu telefoni aku on täis. Sul võib vaja minna pliiatsit ja paberit, et teha arvutusi.

Riietu vastavalt ilmale ja kaasa taskulamp!

Edukat raja läbimist. Ära külmeta ja ole ettevaatlik teed ületades!

Kõik küsimused on info-tüüpi küsimused, millest õpilased saavad vihjeid, mida tuleb pildistada.

Ole ettevaatlik tee ületamisel! Jõudu vastamisel!

Ole ettevaatlik tee ületamisel! Jõudu vastamisel!